Kalibreerimine on protsess, mille käigus kontrollitakse mõõteseadme mõõtetäpsust. Selleks võrreldakse kalibreeritava seadme mõõtmistulemusi standardiga või võrdlusseadmega, mille täpsus on juba teada. Kalibreerimise eesmärk on tagada, et testitav seade annaks korratavaid ja täpseid tulemusi.
Mõõteseadmeid tuleb kalibreerida, et tagada nende täpsus ja usaldusväärsus pika aja jooksul. Lõppude lõpuks võivad need aja jooksul kulumise, keskkonnamõjude või muude tegurite tõttu ebatäpseks muutuda.
Lisaks on mõõteseadmete kalibreerimine ülioluline ohutusstandardite täitmiseks. See kehtib eriti kriitilistes tööstusharudes, nagu meditsiinitehnoloogia või lennundus, kus ebatäpsed mõõtmised võivad kaasa tuua tõsiseid ohutusriske, samuti teadus- ja arendustegevuses, et tagada andmete terviklikkus ja usaldusväärsus.
Kalibreerimine aitab mõõteseadmete kasutajatel järgida nii õigusakte kui ka tööstusstandardeid ning vältida ebatäpsetest mõõtmistest tingitud tootmisvigu.
Regulaarselt tuleb kalibreerida suur hulk mõõteseadmeid, sealhulgas kaalud, termomeetrid, RTD-temperatuuriandurid, termopaari, manomeetrid, rõhumõõteseadmed, voolumõõturid, lineaarkooderid, elektrilised mõõteseadmed ja paljud muud katseseadmed. Sisuliselt vajab regulaarset kalibreerimist iga seade, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste tegemiseks tööstuses, teaduses või meditsiinis.
Mõõteseadmete kalibreerimist võivad teostada nii välised katsetus- ja kalibreerimislaborid kui ka ettevõtte sisesed osakonnad. See paindlikkus võimaldab ettevõtetel valida oma mõõteseadmete kalibreerimiseks sobiva variandi, lähtudes oma konkreetsetest nõuetest ja ressurssidest.
Kalibreerimisi võib eristada vastavalt mõõdetavale suurusele või mõõteseadmele. Selles kontekstis kasutatakse sageli termineid temperatuuri kalibreerimine, rõhu kalibreerimine või niiskuse kalibreerimine. Sõltuvalt mõõdetavast suurusest ja mõõteseadmest kasutatakse erinevaid kalibreerimisprotseduure ja etalonstandardeid.
Kalibreerimise sagedus võib varieeruda sõltuvalt mõõteseadme tüübist, selle kasutusotstarbest, tööstusharu konkreetsetest nõuetest ja keskkonnamõjudest. Olulisteks kriteeriumideks on tootja soovitused, kasutamise intensiivsus, õigusaktide nõuded ja varasemad töökindluse andmed. Paljud ettevõtted eelistavad kalibreerida seadmeid kord aastas. Igal juhul on oluline, et kalibreerimissageduse kohta tehtud otsus oleks hoolikalt dokumenteeritud ja seda vaadataks regulaarselt üle, et tagada selle jätkuv asjakohasus.
Mõõtetolerantsid määratlevad aktsepteeritava vea vahemiku ehk kõrvalekalde piirid, mis on lubatavad konkreetse väärtuse mõõtmisel. Need on oluline osa kvaliteedikontrollist tootmisprotsessides ja muudes rakendustes, kus täpsus on oluline. Mõõtetolerantside määratlus hõlmab mitmeid olulisi aspekte. Nende hulka kuuluvad vastavad nõuded ning määratletud ülemised ja alumised piirväärtused.
Paljudes tööstusharudes kehtivad standarditud tolerantsid, mis on määratletud standardites, nagu ISO või DIN. Need standardid hõlbustavad tolerantside edastamist ja ühtlustamist erinevate tööstusharude ja rakenduste vahel.
Kalibreerimise mõõtepunktide arv ja valik sõltuvad mitmetest teguritest, nagu mõõteseadme tüüp, kasutusotstarve, konkreetse rakenduse nõuded ja kehtivad tööstusstandardid. Põhimõtteliselt tuleks siiski kaardistada kogu kalibreeritava seadme töövahemik, nii et alumised ja ülemised mõõtepunkte oleksid juba määratud. Mõõtepunktide määramisel mängivad rolli ka järgmised tegurid:
Rakendustes, kus on vaja suurt täpsust, tuleks täpse kalibreerimise tagamiseks jaotada mitu mõõtepunkti üle kogu mõõtevahemiku.
Mõningate rakenduste puhul võivad teatud mõõtevahemikud olla teistest kriitilisemad. Sellistel juhtudel tuleks kalibreerimisel arvesse võtta kriitilisi punkte.
Paljudes tööstusharudes kehtivad spetsiifilised standardid või juhised, milles on täpsustatud, kui palju ja milliseid mõõtepunkte tuleks kalibreerimisel kasutada. Nende standardite järgimine on vajalik vastavuse ja kvaliteedi tagamiseks.
Seadme varasemad töötulemused võivad näidata, millistes punktides kalibreeritav seade kaldub tavaliselt lubatud piiridest kõrvale, ning võivad seetõttu olla abiks mõõtepunktide valimisel.
Selle keerukuse tõttu on paljudel juhtudel soovitatav pöörduda akrediteeritud laboratooriumi poole, et tagada kalibreerimise vastavus konkreetsetele nõuetele ja standarditele.
Akrediteeritud kalibreerimise puhul teostab mõõteseadmete kalibreerimise ametliku akrediteerimisasutuse poolt tunnustatud laboratoorium. Sellist tüüpi kalibreerimine viiakse läbi vastavalt kindlaksmääratud ja rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ja normidele. Näiteks Saksamaal akrediteerib kalibreerimislaboratooriume Deutsche Akkreditierungsstelle.
Kalibreerimistunnistus on dokument, mis sisaldab kalibreeritud mõõtevahendi tulemusi. See on tõendiks, et mõõtevahendi täpsus ja usaldusväärsus on kontrollitud. Kalibreerimistunnistus sisaldab tavaliselt selliseid andmeid nagu kalibreerimise läbiviinud laboratooriumi nimi ja aadress, kalibreerimise kuupäev ja kellaaeg, mõõdetud väärtused enne ja pärast kalibreerimist, teave vastava mõõtemääramatuse kohta, kalibreerimispunktid ja muud asjakohased üksikasjad. Kalibreerimistunnistus on oluline dokument, mis tõendab kalibreerimise jälgitavust riiklike/rahvusvaheliste standardite suhtes ning tagab kvaliteedi tagamise.
Jälgitav kalibreerimine võimaldab kalibreeritud seadme mõõtmistulemusi jälgida tagasi tunnustatud riikliku või rahvusvahelise standardini katkematu võrdlusketi kaudu. Kogu ahela täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peab iga selle ahela element olema jälgitav. Reeglina viivad jälgitavaid kalibreerimisi läbi DAkkS-i kalibreerimislaborid, mistõttu DAkkS-i kalibreerimissertifikaat tõendab mõõtmisobjektide jälgitavust.
Kalibreerimine ja reguleerimine on mõõteseadmete puhul kaks erinevat, kuid omavahel seotud protsessi. Seega on kalibreerimine protsess, mille käigus määratakse kindlaks, kui täpselt mõõteseade mõõdab, samas kui reguleerimine on protsess, mille abil parandatakse mõõteseadme täpsust. Praktikas kombineeritakse neid kahte protsessi sageli: seade kalibreeritakse esmalt, et määrata kindlaks selle täpsus, ja vajaduse korral reguleeritakse see seejärel, et suurendada mõõtmise täpsust.
Kalibreerimine ja ametlik kontroll on kaks erinevat protsessi, mida sageli omavahel segi aetakse, kuna mõlemad on seotud mõõtevahendite täpsusega. Hoolimata nende sarnasustest on neil siiski erinevad eesmärgid ja õiguslikud tähendused. Kalibreerimist kasutatakse kalibreeritava objekti mõõtetäpsuse kontrollimiseks ja dokumenteerimiseks, samas kui ametlik kontroll on õiguslik menetlus, millega kinnitatakse mõõtevahendi vastavust riiklikele eeskirjadele. Kalibreerimisi võivad teostada akrediteeritud laborid või ettevõttesiseseid asutused, samas kui kontrolle teostavad riigi volitatud asutused või organid.